"gravliti" - 1 õppematerjal

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

Nõuti, et ükski rida ei tohi olla apoliitiline. Kirjastuskeskus ehk Glavlit määras iga ajalehe juurde eri voliniku, kes hoidsid trükisõnal silma peal. Kuna nad jooksvast ajalehetegemisest tavaliselt suurt midagi ei teadnud, oli ajalehtede toimetajatel alatasa nendega sekeldamist. Volinikud kandsid endaga kaasas templeid "Ladumiseks lubatud", seejärel "trükkimisele lubatud", kõige lõpuks tuli ajalehtedele alla märkida gravliti registratsioonimärk "MB" vastava järjekorranumbriga. Neid salapäraseid märke kandsid kõik nõukogude trükised. Septembrikuu jooksul jõudis omariiklusaegsete väljaannete sulgemisaktsioon lõpule. Peale "Loomingu" ei jäänud alles ainustki varasemat nimetust. Kui Eesti Vabariigis ilmus ligi paarsada ajakirja, siis nõukogude pöörde järel jäi pisut üle 30 nimetuse ajakirju. Muide, kevadel 1941, kui trükitoodete kontroll oli üsna täiuslik ja täpne,