Energia ühikuks on dzaul (J ). Potensiaalne energia. Maapinnast kõrgusel h asuva keha , mille mass on m , potensiaalne energia Ep= mgh . Kineetiline energia ( Ek) võrdub tööga,mida tuleb teha,et panna keha massiga (m) liikuma kiirusega (v). A = ʃmvdv = mv2/2 = Ek JÕUD MEHAANIKAS Raskusjõud.Gravitatsiooniseadus: Raskusjõud-jõud (P=mg),millega kaks keha tõmbuvad teineteise poole,on võrdeline nende kehade massidega ja pöördvõrdeline nende vahelise kaugusega ja seda seob gravkonst G=6,7·10-11(m³/kgs2) F =G·m1·m2/r Elastsusjõud- Keha deformeerimisel s.o. tema kuju ja ruumala muutmisel tekivad kehas elementaarsete pindade vahel jõud,mis tasakaalustavad välisjõud. Neid jõude nimetatakse elastsusjõududeks. Deformatsiooni liigid: tõmme , surve , nihe , vääne , paine ja mitmesugused liitdeformatsioonid. Hooke’i seadus: Fe =−k ∆ x kus k on deformeeritud keha jäikus ja Δx on keha lineaarmõõtme muut (võrreldes tasakaaluasendiga).
Raskusjõud-jõud (P=mg), millega kaks keha tõmbuvad teineteise poole, on võrdeline nende kehade omadused. Nähtustes nagu interferents, difraktsioon, polarisatsioon – käitub valgus kui laine. Nähtustes massidega ja pöördvõrdeline nende vahelise kaugusega ja seda seob gravkonst G=6,7·10-11(m³/kgs 2) F nagu fotoefekt, röntgenefekt jt. – käitub valgus kui osakeste (footonite) voog. =G·m1·m2/r Elastsusjõud - Keha deformeerimisel s.o. tema kuju ja ruumala muutmisel tekivad kehas Põhiseadused: 1)Valguse sirgjoonelise levimise seadus, mille kohaselt levib valgus ühtlases keskkonnas elementaarsete pindade vahel jõud, mis tasakaalustavad välisjõud. Neid jõude nimetatakse sirgjooneliselt
annaabi.ee 
