punasteks kääbusteks või allkääbusteks, neist suuremaid kollaseid tähti nim. kollasteks kääbusteks, suuremaid ja kõige kuumemaid sinakasvalgeid tähti kutsutakse sinisteks hiidudeks. Tähed veedavad peajadal enamuse oma elust ehk kogu selle aja, kui nende tuumas põleb vesinik. Kuid, kui vesinik on muutunud tähe südamikus heeliumiks (täht on siis 90% oma elust ära elanud) algab tormiline ja sündmuste rohke eluetapp. Energiaallikata jäänud tähe tuum ei suuda gravitatsioonilisele kokkutõmbele vastu seista. Kokkutõmbumine kestab seni, kui temperatuur tõuseb nii kõrgele, et käivitub järgmine tuumapõlemise tsükkel ehk siis heeliumi põlemine süsinikuks. Tähe heledus taas kasvab, väliskihid paisuvad ja hõrenevad suurenenud kiirgusvoo läbilaskmiseks. Tähest saab madala pinnatemperatuuriga ja suure heledusega punane hiid-või ülihiidtäht. Hästi suure massiga kuumad tähed muutuvad sinisteks ülihiidudeks.
hindade tõus jääva aastainflatsiooni korral (sellest nimetus inflatsiooniline). · Gravitatsioon - Gravitatsiooniline vastastikmõju on universaalne. On kindlaks tehtud, et gravitatsioonile alluvad kõik kehad. Sealhulgas isegi need, mida tavalises mõttes kehadeks pidada ei saa (valgus ja raadiolained). Gravitatsioon on seotud kehade massiga. Osutub, et ka valgusel on mass ja ta allub gravitatsioonilisele mõjule. Võrreldes teiste mõjuliikidega on gravitatsiooniline vastastikmõju märgatav ka väga suurte vahemaade tagant. Vaatlused näitavad, et taevakehad tõmbuvad paljude valgusaastate kauguselt. Teistest liikidest eristab gravitatsioonilist vastastikmõju see, et kordagi pole avastatud tema korral tõukumist. (F= G*(m1*m2/r2) · Kepleri seadus kirjeldavad planeetide liikumist ümber Päikese. Kolm Kepleri seadust on: 1
ja gaasipilvesid. Harud ei kujuta endast püsivat struktuuri vaid need on dünaamilised tiheduse lained, mis säilivad pikaajaliselt. Vaatamata sellele, et tähtede tiirlemiskiirus on erinevatel kaugustel galaktika tsentrist erinev. Enamik tähtedest ei jää harudesse kogu oma eluaja vältel vaid nad võivad harusse siseneda ja sellest lahkuda. Harudes mõjuvad gaasipilvedele gravitatsioonilised jõud, mis viivad nendes pilvedes lööklainete ilmumisele, gaasi kokkusurumisele ja pilvede gravitatsioonilisele kollapsile. Selle tõttu algab nendes pilvedes uute tähtede tekkeprotsess. Seega harudes on palju noori tähti ja tähekobaraid, kus esineb suhteliselt palju massiivseid ja heledaid valgeid tähti. Tähe eluiga on tihedas sõltuvuses tema massist: massiivsed heledad tähed põletavad kiiresti oma kütusevarud ja muutuvad valgeteks kääbusteks või plahvatavad supernoovadena, seega nende eluiga on väike. Kõige massiivsemate tähtede eluiga ei ületa 10 mln aastat.
Sirget, mida mööda jõud on suunatud, nimetatakse jõu mõjusirgeks. Gravitatsioon ( ladina keeles - gravitas - raskus.) on üldine mateeria omadus, mis avaldub kehade vastastikuses tõmbumises. Gravitatsioonile alluvad kõik kehad olenemata mõõtmetest ja massist, hiiglaslikest taevakehadest kuni üliväikeste elementaarosakesteni. Näiteks Kuu põhjustab looteid (tõusu - ja mõõnalaineid ookeanides). Osutub, et ka valgusel on mass ja ta allub gravitatsioonilisele mõjule. Vaatlused näitavad, et suurtest taevakehadest möödumisel valguskiir veidi kõverdub. Planeedid tiirlevad ümber Päikese. Tiirlemisel toimub pidev liikumisuuna muutumine ongi tingitud gravitatsioonist. Gravitatsioon ei põhjusta mitte ainult taevakehade tiirlemist, vaid ka kõikide lahtipääsnud kehade mahakukkumist.Umbes 2300 aastat tagasi arvas kreeka mõttetark Aristoteles, et mida raskem on keha, seda kiiremini ta langeb (Seda väidavad siiani veel mõned õpilased
Kiirus üle 20 sõlme kolme inimesega paadis Veeskamine toimub gravitatsiooniliselt või elektriliselt vintsi abil. Taavetil on lainetuse kompenseerimise süsteem. Paadi tõstmine on võimalik käsitsi või elektriliselt. Valvepaat Viking 470GRP 1 Mahutavus 6in L=4,75m B=1,9m H=1,75m Kaal koos varustusega 635kg Kaal veeskamisel 6 inimesega 1085kg Mootori võimsus 60hj (bensiini päramootor) Kiirus 6 inimesega paadis 19,6sõlme Veeskamine toimub lisaks gravitatsioonilisele süsteemile hüdraulilisele akumulaatori abil. Väljatõstmiseks kasutatakse kas elektrilist või käsivintsi. Asub vasakus pardas. Evakuatsioonisukk Laevale on paigutatud 4 evakutsioonisuka MES jaama, millest kaks asuvad parems ja kaks vasakus pardas seitsmendal tekil. MES jaama kaudu laskuvad inimesed laeva tekilt vees olevale platvormile ja sealt edasi päästeparve. MES jaamade üldmahutavus on 1920 in. Päästeparved Viking DKS 100, 18tk mahutavusega 101in ja 2tk mahutavusega 50in
annaabi.ee 
