Inglismaa ajalugu
Seega astus jõusse
Royal Academy (Kuninglik Akadeemia), mille esimeseks presidendiks sai
väga lugupeetud maalija Joshua Reynolds. Royal Academy organiseeris
näitusi ja hoolitses kunstnike heaolu eest, ühtlasi oli ka kunstiõppeasutus.
Võrreldes teiste Euroopa akadeemiatega oli Inglise kunstiakadeemia vähem
sõltuv valitsusest, kuigi põhikirja järgi oli kuningal õigus sekkuda akadeemia
siseasjadesse.
Esimese põhikirja alusel Royal Academy liikmeskonda graveerijaid ei võetud.
See tekitas pahameelt ja aasta pärast akadeemia asutamist loodi
graveerijatele spetsiaalne assotsiatsioon, kuhu valiti ainult kuus liiget. Enamik
graveerijatest esitas oma töid Incorporated Society of Artists ja Free Society
of Artists näitustele ning kuulus nende liikmeskonda.
Graveerijate tööpõld oli avar, sest gravüür muutus Inglismaal väga
populaarseks. Üks kesksemaid tegelasi gravüüride tellimisel, kirjastamisel ja
levitamisel oli John Boydell (1719-1804)