Mõtlemine
psühholoogiast. Filosoofid pidasid pikka aega mõtlemise asupaigaks mõistust ning mõtlemise
arendamist hariduse ideaaliks. Filosoofia rõhutas kriitilise mõtlemise õppimise vajadust
väitluse ja loogika abil ( Fisher 2005: 4). Filosoofiat huvitab mõtlemises eelkõige see, mis
on üldine, jääv ja lõputu. Filosoofia mõtestab ümbritsevat kriitiliselt ja st nimetatakse
filosoofilist tunnetust ka kriitiliseks mõtlemiseks (Grauberg1996:5). Psühholoogia uurib
mõtlemise protsesse. Kognitiivne psühholoogia rõhutab seda, kuidas inimmõistus ideid
genereerib e loovat mõtlemist ( Fisher 2005: 4). Psühholoogia uurib mõtlemist konkreetsete
aistingute, tajude, kujutluste vastasikuste seoste kaudu ja mõistab seda kui tahtelist akti
(Grauberg1996:6).
Käibelolev mõtlemispsühholoogia mudel kujutab mõtlemist kui kolme salvestiga (mäluga)
infotöötlemissüsteemi: tajumismälu, lühiajaline mälu ja pikaajaline mälu.