Inimese evolutsiooni vanad ja uued probleemid
..1 mln.
aastat. Nende ajukolju maht oli võrdlemisi väike (jäi Aafrika nüüdsete inimahvide
ajumahu varieeruvuse piiridesse: 400...550 cm3), kuid hammastu ja eriti jäsemete
ehituses ilmnesid neil selged inimlikud põhitunnused. Need olendid olid ilmselt
kõik (aga kindlasti need, kes elasid vähem kui 3,7 mln. aastat tagasi) kahejalgsed,
püstiselt liikuvad loomad. Australopiteekuse-liigid on jagatud skeletiehituse järgi
kahte rühma: varasemad ja väiksemad, nn. gratsiilsed (siredad) vormid ja hilisemad
ning massiivsemad, nn. robustsed vormid. Üldiselt arvati siis, et australopiteekused
põlvnevad veel tundmata vahelülide kaudu mingist palju varem eksisteerinud
drüopiteekusevormist (Dryopithecus), mis kuulus pongiidide sugukonda.
60ndate aastate teisel poolel püstitasid ameerika paleoantropoloogid E. Simons ja
D. Pilbeam hüpoteesi, et esmasteks hominiidideks olid
hoopis ramapiteekused (Ramapithecus). Need olid tuntud peamiselt fossiilsete