Võrdlev õigussüsteemide ajalugu
kui ka teaduslikud teosed kanoonilisest õigusest, samuti õpikud kanoonilise õiguse
õppimiseks. Teos valmis 1093-1095, eriti Dekreet oma 3760 kapiitliga oli ulatuslik varamu.
Dekreedi Proloogis käsitles Ivo v. Chartres' kanoonilise õiguse allikate kasutamise ja
interpreteerimise põhimõtteid, Pannormia oli katse anda süstemaatiline ülevaade kogu
kanoonilisest õigusest. Teos juhatas sisse teaduse kanoonilisest õigusest, mistõttu on Ivo v.
Chartres' kõrvuti Gratianusega nimetatud kanonistika rajajaks.
3.2. Gratianus ja Decretum Gratiani 1140.a.
Kanonistika teiseks rajajaks peetakse Bolognas tegutsenud munk Gratianust (surn. enne
1179). Ta kuulus väidetavalt kamalduslaste mungaordusse ning oli teoloogiamagister Bologna
St.Felixi kloostris, usaldusväärsemate andmete kohaselt õpetas ta kanoonilist õigust Bologna
ülikoolis. On väidetud, et alles pärast Gratianust sai kanooniline õigus õiguseks selle
tänapäevases tähenduses.