Kui turbulentne siis alfa suurem, kui pind kare siis alfa suurem, kui viskoosne siis suurem), voolamise kiiruse suurendes alfa suureneb. Kuna oleneb paljudest faktoritest siis raske määrata ning määratakse katseliselt, et seda leida kasutatakse sarnasusteooriat määrab ära millised kehad ja nähtused on sarnased ning milliseid katsetulemusi saab kasutada. Et nad oleksid sarnased siis peavad neil võrdsed olema spetsiaalsed sarnasusarvud on olemas: Nusselti, Reynoldsi, Prantli ja Grashoffi arv. Nendest koostatakse kriteriaalvõrrandid kus Nusselti arv on funktsioon ja teised arvud on muutujad. Ja siis sellest võrrandist leitakse nusselti arv ja selle abil leitakse see tegur. 66. Soojuskiirguse olemus ja põhimõisted. Spektraalne(monokromaatiline) ja integraalne kiirgus. Omakiirgus, efektiivne kiirgus ja resulteeruv kiirgus. Soojuskiirgus on elktromagneetiline lainetus ja nende lainete allikaks on kehade koostises olevad materjaalsed osakesed(elektronid, ioonid)
Kui turbulentne siis alfa suurem, kui pind kare siis alfa suurem, kui viskoosne siis suurem), voolamise kiiruse suurendes alfa suureneb. Kuna oleneb paljudest faktoritest siis raske määrata ning määratakse katseliselt, et seda leida kasutatakse sarnasusteooriat määrab ära millised kehad ja nähtused on sarnased ning milliseid katsetulemusi saab kasutada. Et nad oleksid sarnased siis peavad neil võrdsed olema spetsiaalsed sarnasusarvud on olemas: Nusselti, Reynoldsi, Prantli ja Grashoffi arv. Nendest koostatakse kriteriaalvõrrandid kus Nusselti arv on funktsioon ja teised arvud on muutujad. Ja siis sellest võrrandist leitakse nusselti arv ja selle abil leitakse see tegur. 66. Soojuskiirguse olemus ja põhimõisted. Spektraalne(monokromaatiline) ja integraalne kiirgus. Omakiirgus, efektiivne kiirgus ja resulteeruv kiirgus. Soojuskiirgus on elktromagneetiline lainetus ja nende lainete allikaks on kehade koostises olevad materjaalsed osakesed(elektronid, ioonid)
annaabi.ee 
