Grappa
Grappat destilleeritakse üldjuhul üks kord, nii et kõik aroomid, mahlad ja õlid
lähevad otse jooki. Tulemusena valmib õlise maitsega saadus, mis lõhnab Peremehe
sõnul nagu kingaladu, sest selle aroom meenutab nahka. Värvilt on noor grappa selge ja
läbipaistev, olenemata sellest, kas tegu on valge või punase viinamarja sordist
destilleeritud joogiga. Muu värv grappas viitab maitsestatud grappale. Nii leidub
kõikvõimalike maitsetega grappasid maasika, vaarika jne. Asjatundjad neid grappadeks
ei pea, sest enamasti tähendab see grappa kehva kvaliteeti.
Tipp-grappa on aga omaette klass, mida Andre Peremehe sõnul ei anna klassikalise
grappaga isegi võrrelda. Sellised on näiteks aastakäigu- ehk vintage grappad. Kui neid
kaht kõrvuti degusteerida, siis võiks arvata, et need pole omavahel üldse sugulased.
Vintage grappa on pehme, aprikoosiaroomi ja -maitsega. Sellised haruldused tavaliselt
ekspordiks ei lähe, sest tootmiskogused on niivõrd väikesed