Sekundaarsed emas- ja isassuguorganid Emassuguhormoonid/isassuguhormoonid, nende roll sekundaarse soo väljakujunemisel Dihüdrotestosterooni roll sekundaarsel soo determinatsioonil Bipotentsiaalse gonaadi teke imetajal Isasgonaadi e. testiste areng (tulevaste sugurakkude paiknemine gonaadi alges, Sertoli ja Leydigi rakkude diferentseerumine, AMH, testosteroon) Emasgonaadi e. munasarjade areng (tulevaste sugurakkude paiknemine gonaadi alges, granulooskihi ja teeka rakkude diferentseerumine, folliikuli moodustumine) Peamised geneetilised faktorid primaarsel soo determinatsioonil (emassoo arengurada indutseerivad faktorid, isassugu määravad faktorid) Soolise diferentseerumise häired, põhjused, mõned näited Aju soolised erinevused, aju maskuliniseerumist määravad tegurid 7. Endoderm Endoderm varajases arengus a. Primitiivne endoderm b. Parietaalne endoderm c
Sertoli rakud toodavad AMFi (surub alla Mülleri juha arengu) ning hiljem toetab spermi arengut (spermatogenees). Loote arengu jooksul interstitsiaalne mesenhüüm (testises) diferentseerub Leydigi rakkudeks, mis toodavad testosterooni. AMF (anti-Mülleri faktor) põhjustab Mülleri juha taandarengu ning testosterooni mõjul Wolffi juha diferentseerub sisemisteks isassuguorganiteks. Emasgonaadi e. munasarjade areng (tulevaste sugurakkude paiknemine gonaadi alges, granulooskihi ja teeka rakkude diferentseerumine, folliikuli moodustumine) Emasgonaadi pinnaepiteelis arenevad kortikaalsed väädid. Emastel paiknevad sugurakud gonaadide juures, suguorgani somaatiliste rakkudega vaheldumisi. Idurakud (tulevased munarakud) koonduvad gonaadi perifeersesse ossa, ümbritsetakse kortikaalsete epiteeliväätidega, mis arenevad folliikuliepiteeliks. Folliikuliepiteel muutub mitmekihiliseks – tekib granulooskiht ja teekarakud. Teeka-ja granulooskihi
annaabi.ee 
