moodustuma oolemm. Mitmekihilise folliikuli puhul on epiteel mitmekihiline, munarakk on ikka keskel ja on moodustunud ka zona pellucida. · Sekundaarne folliikul hakkab formeeruma teeka sidekoeline kihn; munarakk liigub perifeeriasse; folliikuliõõne alged · Tertsiaarne ehk Graafi folliikul teeka on 2-kihiline (sise- ja välisteeka); folliikuliõõs on täidetud vedelikuga; munakühm, kus paikneb munarakk; folliikuliepiteeli nim granuloosaks; vahetult munarakku ümbritsevad epiteelirakud paiknevad kiirjalt ja mood kiirpärja (corona raiata) Kasvavate ja jagunevate granuloosrakkude vahele moodustub vedelikku ning tekib küps munasarjafolliikul ehk Graafi folliikul. Seda ümbritseb sidekoeline munasarjafolliikulikihn. Selle kihnu rakud (teekarakud) ning granuloosrakud valmistavad naissuguhormoone ehk östrogeene. Oogeneesi hormonaalne regulatsioon (GnRF, FSH, LH, östrogeen, progesteroon).
(kuupepiteel). Sekundaarsed folliikulid osalevad kasvuprotsessis. Sekundaarsetes folliikulites hakkab formeeruma teeka (sidekoeline kihn), munarakk liigub perifeeriasse, zona pellucida on selgesti eristav ja tekivad folliikuliõõne alged. Tertsiaarsetes folliikulites e. Graafi põiekestes on teeka kahekihiline, follikuliõõs täitunud vedelikuga ning tekib ootsüüti sisaldav munakühm, millest vabaneb munarakk ovulatsioonil. Kihistunud folliikulepiteeli nimetatakse granuloosaks, selle rakud paiknevad munaraku ümber radiaalselt ning moodustavad kiirpärja. Oogeneesi hormonaalne regulatsioon (GnRF, FSH, LH, östrogeen, progesteroon). Hormonaalne regulatsioon läbib naise kehas iga kuu tsükli. Osalevad hormoonid jagunevad kaheks: gonadotropiinid: FSH, LH ja hCG ning steroidhormoonid: östrogeen ja progrestroon. GnRH stimuleerib hüpofüüsis (ajuripatsis) FSH ja LH sekretsiooni. Teda ennast toodetakse hüpotalamuses. Ajuripatsist vabaneb FSH