B Kivimi omadus mahutada endasse teatud hulk vett C Pinnasevee alanemisel tekkiv veepuudus 18 Millise kivimi veeand on suurim A Suureteraline liiv B Saviliiv C Liivsavi 19 Millest oleneb kivimi veeläbilaskvus? A Lõimisest B Hüdraulilisest gradiendist C Granulomeetrilisest koostisest 20 Mis on madalsoo? A Toiteala on väiksem levikualast B Toiteala kattub levikualaga C Toiteala on suurem levikualast 21 Mis on siirdesoo ? A Toiteala on väiksem levikualast B Toiteala kattub levikualaga C Toiteala on suurem levikualast 22 Mis on raba?
Kõrbealadel pidurab porsumist aga kuivus. Murenemise tagajärjel moodustub kivimitest aeglastel kobe kiht nn rabenemismurend, mis on taimedele kinnitus- ja kasvukohaks ning elupaika mikroorganismidele, kes omakorda sekkuvad murenemisprotsessi. Mullatekketegurid Mulla teke sõltub paljudest looduskomponentidest mida nimetatakse mullatekketegurist. Mulla lähtekivim moodustavad erinevad setted (kivimid), mis on mulla mineraalse osa algallikaks. Lähtekivimi mineraloogilisest, keemilisest ja granulomeetrilisest koostisest olenevad suuresti mulla omadused ja areng. Lähtekivimi iseloomust sõltub mulla sügavus, tema veevarud ja -reziim ning õhustatus ja ka toitainevarud. Eestis on mulla lähtekivim küllalt varieeruv (erineva geneesi, granulomeetrilisekoostise, karbonaatide sisalduses jm ), mis põhjustab muldade suure kirjususe. Oluline on nn kahe- või enammkihilise lähtekivimi, kus erineva omadustega kihid lasuvad üksteisel 1-2 meetri tüseduses pinnase kihis (näiteks liiv pael, liiv savil jm
kõik ookeanivulkaanid esinevad mandritel ja laamade vahevöös purske tagajärjel tekib hiidkraater 6.Pedosfäär Mulla tekke tegurid Mulla teke sõltub paljudest looduskomponentidest mida nimetatakse mullatekketegurist. Mulla lähtekivim moodustavad erinevad setted (kivimid), mis on mulla mineraalse osa algallikaks. Lähtekivimi mineraloogilisest, keemilisest ja granulomeetrilisest koostisest olenevad suuresti mulla omadused ja areng. Lähtekivimi iseloomust sõltub mulla sügavus, tema veevarud ja -reziim ning õhustatus ja ka toitainevarud. Eestis on mulla lähtekivim küllalt varieeruv (erineva geneesi, granulomeetrilisekoostise, karbonaatide sisalduses jm ), mis põhjustab muldade suure kirjususe. Oluline on nn kahe- või enamkihilise lähtekivimi, kus erineva omadustega kihid lasuvad üksteisel 1-2 meetri tüseduses pinnase kihis (näiteks liiv pael, liiv savil jm
poolruumil asuva plaadi vajumi s sõltuvuse koormusest Erinevad liivad Liivad on oma tekkelt enamasti settepinnased Liivaterad Liivajämeterad 0,6 kuni 2 Liivakeskterad 0,2 kuni 0,6 Liivapeenterad 0,06 kuni 0,2 Liivade Kokkusurutavus on seotud liivaterade omavahelise ümberpaigutumisega ning oleneb pooridest vee väljasurumise kiirusest. Liivad konsolideeruvad kompressioonil kiiresti. Konsolidatsiooniaeg sõltub neil granulomeetrilisest koostisest ja tihedusest. Peened ja tihedad liivad konsolideeruvad aeglasemalt, jämedamad ja kohevad kiiremini. Kokkusurutavuse määramine laboriteimidega. 16. Ülekonsolideerimissurve teke ja määramine. Ülekonsolideeritud savid on minevikus olnud suure rõhu all, kuna nad olid maetud suure kivide kihi alla. Mingi hetk on kivid erosiooni tõttu ära uhutud ning savid tulid pinnale lähemale. Nendel savidel on suure kokkusurutavuse tõttu suurem tugevus ning väiksem veesisaldus.
annaabi.ee 
