Selles vahemikus kuumutades lisaks kõvadusele langeb veidi ka sitkus. Sellest vahemikust üles poole, eriti üle 426 C, suureneb süsinikterase sitkus järsult ja märkimisväärselt. Mida lähemale metalli sulamise alumise piirini metall kuumutatakse, seda märkimisväärsem on karbiidide sadestumine martensiidist (karastatud metallisulamite struktuurosa), toimub karbiidi osakeste koaleerumine. Normaliseerimine – termotöötlus, mis ühtlustab ebasoovitavat ebaühtlast jämedat granulaarset metalli struktuuri, mis on tekkinud sepistamise käigus. Normaliseerimine muudab struktuuri ühtlasemaks, ühtlane struktuur talub edasist kuumtöötlust paremini. Metall kuumutatakse 38-93 C üle ülemise kriitilise sulamistemperatuuri. Kogu metall peab täielikult läbi kuumenema, seega sõltub protsessi pikkus kuumutavate objektide suurusest. Pärast läbikuumutamist lastakse metallil õhu käes jahtuda. See võimaldab kristallstruktuuril muutuda võrdseks ja ühtlaseks läbi kogu objekti.
Aksoni tsütoplasmas (aksoplasmaks), paiknevad peened piklikud mitokondrid ning väikesed põiekesed Neuronite hargnevaid jätkeid, mida võib olla üks või mitu, nimetatakse dendriitideks – suht lühikesed, harulised, algavad laia tüvena rakukehast ning hakkavad suht kiiresti hargnema erinevates suundades Moodustavad ligikaudu 80-90% neuroni pinnast võtavad vastu närviimpulsse Sisaldavad mitokondreid, ribosoome, mikrotuubuleid, granulaarset endoplasmaatilist võrgustiku, neurofilamente, laiades algusosades ka Nissli substantsi (struktuur sarnane rakukeha struktuuriga) NEUROGLIIA Neurogliia rakud on tavaliselt väiksemad kui närvirakud – nad moodustavad umbes poole pea- ja seljaaju mahust Neurogliia rakud täidavad mitmeid funktsioone, kuid nad pole võimelised erutust genereerima ega seda edasi kandma
annaabi.ee 
