Rahvuslik Ärkamisaeg
aastal VI üdlaulupidu Tallinnas, kus tuhandepealine
rahvahulk ametlikult keelatud laulu ,, Mu isamaa, mu õnn ja rööm" ajal J. Tõnissoni
algatusel püsti tõusis ja pead paljastas.
Loomulikult ei saavutatud midagi ilma võitluseta. J. Tõnissoni rünnati nii vene
kui saksa poolelt, tema hoidid kõikumatult aga oma ,, eesti kurssi". Tema sihiks oli
eestlaste ruuremate õiguste saavutamine nende igipõlisel maal. Peamisi lahinguid tuli
lüüa A. Grenszteini ja ,,Olevikuga". A. Granszteini allajäämine avaliks võitluses selgus
üsna pea. Algas tema alalhoidliku suuna lagunemine ning üleminek J. Tõnissoni leeri.
Nüüd püüdis A. Granzstein oma poliitilist rivaali kõrvaldada salakaebustega. J. Tõnissoni
õnneks ei peetud aga A. Granzsteini venestajate poolt küllalti ualdusväärseks. Seetõttu A.
Greinzsteini kaebustest esialgu ei hoolitud. 1901. aastal lahkus kibestunud A. Greinzstein
Eestist.
Venestuse kõrghetked olid selleks korraks eesti rahval möödas
annaabi.ee 
