ja elavhõbe. Kaadmiumi levitatakse keskkonda ka näiteks apatiidi baasil toodetud fosforväetiste laotamisega põllule. Taimede kaudu, mis omastavad mullast suhteliselt hõlpsalt kaadmiumi, jõuab metall inimese ja taimtoiduliste loomade organismi. Elavhõbedat satub keskkonda jäätmete põletamisel ja põllumajanduses taimekaitsevahendite uhtumisel vette. Varasematel aastatel puhiti seemneid laialdaselt selliste elavhõbedat sisaldavate preparaatidega nagu granosaan, merkuurbenseen ja merkuurheksaan. Nüüd on keskkonnale eriti ohtlikud taimekaitsevahendid arenenud riikides keelatud. Üks tonn põlevkivi sisaldab keskmiselt 1,33 g kaadmiumi ja 0,17 g elavhõbedat. Tuhapüüduritega õnnestub osa põlevkivi põlemisgaaside tuhast ja koos sellega raskmetallidest kinni püüda ning veega eemale suunata. Nii on elektrijaamade lähistele tekkinud ulatuslikud tuhaväljad. Kasutamist leiab vaid kolmandik põlevkivituhast. Põlevkivienergeetikas ja -keemias
elavhõbeda akumuleerumine põhjasetteisse ja organismidesse. Teise tsooni jõudsid kemikaalid mõjumiseks piisavalt suures koguses ainult siis, kui tuul jõe suudme poolt mürki sisaldavat vett ja põhjasetteid tõi. Muidugi see on ainult teooria, mille küsitavust näitab ainuüksi asjaolu, et II tsooni ilmuvad haigestunud havid juba mai esimeses pooles, I tsooni aga alles juuni esimeses pooles. Enam selline teooria paika pidada ei saa, kuna nüüd on ära keelatud nii granosaan kui ka puidu immutamiseks kasutatud fenüülelavhõbe. Pealegi ei piisa kolme aasta andmetest selleks, et leida kindlaid korrapärasusi havi lümfosarkoomi esinemises. Kevadise kõrgperioodi seletamiseks on olemas ka teisi teooriaid. Taimestikurikkas idaosas Kasari jõe suudme ümbruses algab vaipvetika biomassi kiire suurenemine juuni esimese dekaadi alguses, harva mai viimastel päevadel. Samale ajale langeb ka havi nahakasvajate kevadise esinemise kõrgpunkt
annaabi.ee 
