Mullateadus
seda väiksemad on kristallid. Jaotatakse a)süva; b)poolsüva; c)pursketardkivimid. Eesti tuntuim
tardkivim on graniit (süvatardkivim), mis moodustab kristalse aluskorra. Roosad tükid selles on
päevakivi (ortoglas), klaasjad on kvarts, tume on vilk (biotiit). Tuntud on ka rabakivi, millel on
hästi suured päevakivikristallid, mis murenevad kivimist kergesti ära ja rabakivi pudeneb seetõttu
kiiresti ära.
2)settekivimid- nii mineraalsed kui orgaanilised setted. Eestimaa graniitsele kristalsele aluskorrale
settisid vanaaegkonna meres: 1)alamkambriumi sinisavid ja liivakivid 2)ordoviitsium-liivad ja
obulusliivakivi, glaukoniitliivakivi (roheline), diktioneema kiltkivi (sisaldab raskmetalle ja
radioaktiivseid elemente, süttib kokkupuutes õhuga põlema), lubjakivi ja dolomiidi lademed
(tüsedad kihid, nende vahel on põlevkivi) 3)silur- lubimergel 4)devon- keskdevoni liivakivi, ülem-
devoni lubjakivid.
annaabi.ee 
