Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
Põhilised puud tol ajal olid inglise
kohalikud liigid (see suund kehtis ka mujal Euroopas): tamm, jalakas, kask, pöök, saar, pärn, ka
harilik mänd ja lehis. Sisse toodi seedrit (okaspuud olid vaid värvi andmiseks, põhimass oli
lehtpuudest). Repton tegi nii uurimustöid (teos 1803) kui ühendas teooriat praktikaga.
Repton kasutas ka topiaarkunsti pargi regulaarosades, viis sisse regulaarpargi osi, piiritles neid
selgepiiriliselt rosaarium, parter, madala graniitseinaga eraldamine. Suured kivist vaasid,
pöetavad hekid jugapuust, pukspuust, pöögist, valgepöögist. Selle mõjul kujunes parke ka Eestis
kus olid ühendatud maastikuline ja regulaarne osa.
Reptoni stiil erineb nähtavalt Brown'i omast. Eriti sajandi lõpupoole kujundab ta hoonete
vahetusse lähedusse arhitektoonilise, korrapärase aia (Pleasureground), mis on üleminekuks
looduslikule pargile. Terrassid, balustraadid ja lillepotid olid maalilised detailid. Edasi tuli Browni-
annaabi.ee 
