Radioaktiivse kiirguse seire ja vajadus Eestis
1830t uraani, 850t tooriumi ja 7,8t raadiumi. Jäätmehoidla on väga veepiirilähedal ning
halvima vältimiseks on seda välisriikide abiga kindlustatud korralikult. Hoidla radioaktiivsus
oli üle 100korra ümbritsevast kõrgem ning keskkonda eraldus radooni. 2005.aastal reaalne
keskkonnaoht likvideeriti tammid kindlustati ja jäätmed kaeti 13m paksuse valdavalt
põlevkivituhast koosneva kattekihiga, kogu jäätmehoidla ulatuses rajati pikki randa enam kui
1m pikkune ja 5m kõrgune graniitrahnudest rannakindlustus, lisaks on mere ja pinnase vahele
puuritud ligi 500 15-18m pikkust raudbetoonvaia, mis kinnitavad hoidla 70m paksuse
stabiilse Kambriumi sinisavi külge. Mandri pool on kaitseks rajatud veekindel betoonsein. [],
[]
Illustratsioon 11 Sillamäe jäätmehoidla (http://www.avalikteenistus.ee/public/2007_10_04_6r_1_03_Kaasik.ppt)
TAMMIKU RADIOAKTIIVSETE JÄÄTMETE MATMISPAIK
Nõukogude Liidu poolt rajati radioaktiivsete jäätmete matmispaik ka Saku lähedale liivasesse