Naised vabadussõjas
Priske nime kandis suurtest puudest ümbritsetud väike mesinikutalu Soodla jõe kaldal Piibe
maantee ääres.
1919. aasta 3. jaanuari öösel toimus seal lahing, mis oli üheks murdepunktiks Vabadussõja käigus.
Priske lahingu tulemusena sunniti Tallinna poole tungivad Vene väed taganema. Algas Eesti vägede
edukas pealetung punaväelaste tõrjumiseks eesti territooriumilt.
Võiduka lahingu mälestuseks avati 12. juunil 1932 aastal ligi kolme meetri kõrgune graniitobelisk,
mida ümbritses graniitpostidele toetuv lattaed. Pidustused algasid vabadussõdalaste, Kaitseliidu
üksuste ja suure rahvahulga ( ligi 1500 inimest) rongkäiguga Anija vallamaja juurest Priskele.
Samba kõrvale oli nädal varem maetud 1. polgu sõdur Joosep Oselein, kes langes Raudoja kõrtsi
lähistel päev enne Priske lahingut.
Lahingu mälestusmärk lasti õhku 1941. aastal, kuid see avati taas juba järgmise aasta 2. augustil.
Sambalt eemaldas katte Eesti Omavalitsuse juht dr Hjalmar Mäe
annaabi.ee 
