Julius Kuperjanov
Kommunistliku maailmapildi kohaselt jaguneb
klassiühiskond teatavasti rahvaks ja rahvavaenlasteks.
Viimased rahva hulka ei kuulu ja neid tuleb hävitada nagu hiiri või lutikaid. Mõnel juhtumil
on rahvavaenlasi koguni rohkem kui rahvast, ent see ei tohi segada nende väljarookimist.
Tapetute mälestuseks kujundati Krediitkassa keldri uks iseseisvusajal monumendiks. Kui
Teine maailmasõda kommunistliku korra tagasi tõi, siis monument mõistagi hävitati, kuid
vaid osaliselt: graniitplokilt taoti maha asjakohane kiri, kuid plokid ise, millega ukseava oli
pärjatud, jäid alles. Need kõrvaldati alles 1970. aastail, kui ukseava mingil põhjusel
suuremaks raiuti.
Kuid pöördugem tagasi 1919. aasta jaanuari. Tartu vallutamine oli oluline võit eelkõige
moraalses ja emotsionaalses mõttes ikkagi suuruselt teine Eesti linn ja Emajõe Ateena.
Strateegilises mõttes Tartu vallutamine nii oluline ei olnud. Vabadussõjas oli eriti olulisel
kohal raudtee
annaabi.ee 
