ühesugune kellaaeg, mis naabervööndist erineb tunni võrra. · Ühe ajavööndi pikkus on ülalt alla 15 pikkuskraadi. · Maailmaaeg esimese ajavööndi e 0 meridiaani piirkond . Nimetatakse ka Greenwichi ajaks. · Eesti suhe maailmaajaga on +2 tundi · Kuupäevarajad 180 kraadi meridiaan, millest algab uue kuupäeva lugemine · manner maakoore osa mis enamasti ulatub üle maailmamere taseme ning, mille ehitusse kuulub graniitkest. Maakoore kõige suurem tükk mis ületab maailmamere 6 · maailmajagu suur maismaa-ala, mida iseloomustab sealsetele rahvastele omane kultuur ja olulised iseärasused. 6 · Maailmameri veteväli, mille moodustavad kõik ühenduses olevad ookeanid ja mered. 4,(5) · Pinnavormid - erinevad maapinna ebatasasused nt: küngas, org, nõgu · Pinnamood maapinna kuju e pinnavormid kokku. Nimetatakse ka relfeefiks.
kerge, äkitselt väga kõrgele, kuna ülevalt on ebastabiilne atmosfäär eriti külm. Tuulte väli paneb tõusva õhuvoolu pöörlema ja nii tekibki kiirelt pöörlev ja tolmuimejana töötav pilv. Madala rõhuga keskmega haarab ta endaga kaasa kõike, mis teele ette jääb. PILET 3 1. Maailma jagumemine regioonideks: mandrid, ookeanid, kliimavöötmed, maailmajaod, kultuurialad. MANNER maakoore osa, mis enamasti ulatub üle maailmameie taseme ning mille ehitusse kuulub graniitkest. Euraasia, Aafrika, Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Austraalia, Antarktis MAAILMAJAGU suur maismaa-ala, mida iseloomustab sealsete rahvastele omane kultuur ja olustikulised iseärasused. Euroopa, Aasia, Aafrika, Ameerika, Austraalia ja Okeaania, Antarktika MAAILMAMERI veteväli, mille moodustavad kõik omavahel ühenduses olevad ookeanid ja mered. OOKEANID Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean, Põhja-Jäämeri