VARAUUSAEG
Nii Kataloonia kui Aragón säilitasid ühisriigi koosseisus omavalitsusliku autonoomia. Kastiilias oli
seisuste esindus cortes nõrk, koosnedes peamiselt linnade esindajaist, seevastu Aragónis ei olnud
kuningal õigust seadusi ega makse ilma cortes'e nõusolekuta kehtestada. Koos üksteisest isoleeritud
seisuste esinduste mõju kahanemisega tugevnes Hispaaniat ühendav kuningavõim. Kuningavõimu
tugevnemist toetasid väikeaadel (hidalgos) ja linnad, kelle abil õnnestus suuraadli (grandos)
mässukatsed maha suruda. Valitsemissüsteemi keskseks institutsiooniks kujunes riiginõukogu
(Consejo de Estado), kes koordineeris teisi valitsusharusid korraldavate nõukogude (kohtukoda,
rahandusnõukogu, sõjanõukogu, ülemerevalduste valitsemisega tegelev nõukogu jt) tööd.
1516 sai Hispaania valitsejaks Carlos I [151656], kes esialgu valitses vormiliselt koos ema
Juana Nõdrameelsega. Kastiilia cortes seadis Carlose kuningaks valimisele kindlad tingimused: ta
annaabi.ee 
