• toretsev pidulikkus, • kaunistuste- ja detailiderohkus, • lopsakus, • dekoratsiivsus. Barokk kunsti puhul tuleb mainida ka tema suurt rahvalikkust. Ta toetus eeskätt meeltele ja tunnetele ning nähtavasti suutis just sellepärast edukamalt köita massilist publikut kui rohkem mõistuse poole pöördunud kõrgrenessanss, rääkimata baroki järel tulnud suhteliselt tundekülmast klassitsismist. Barokk rõhutab, et elu on liikusmises, dünaamikas- kirg, grandioossus, hoog. Barokiajastu ei salli sirget joont. Sagedasteks teemadeks on röövimisstseenid ja võitlused. Barokki võrreldakse tormi ja orkaaniga merel. Arenes välja kammermuusika, sündisid ooper ja operett. Kolm maaderühma barokis: Absolutismi ja katoliikliku Absolutismi maad, kus ilmalik Protestantlikud maad )Piirkond, vastureformatsiooni maad võim on kiriku oma huvidele kus ei hoolitud absolutistlike
Pisa toomkiriku fassaadil on nähtavas kohas selle kiriku esimese arhidekti buscheto haud . Kunstnike signatuuridega raidkirju leidub hulgaliselt läbi terve 12 sajandi, peamselt Itaalias. 12.sajandil tekkis esile arhitekti kõrval skulptor. Arvukalt on skulptoreid Itaalias kui ka saksamaal. Suur kunstnik oli 12.sajandi lõpul Põhja-Itaalias tegutsenud skulptor Benedetto. Prantsusmaal omandas 13.sajandil olulise tähtsuse arhitekti kuju. Prantsuse gooti arhidektuuri uudsus ja grandioossus äratas kõikjal tähelepanu ning prantsuse arhidektid olid nõutud üle euroopa. 13.sajandi lõpul ja 14. Sajandi algul nimetati kunstnikke aadelseisustesse. Toscana linnades aienes ja eriti arenes maalikunst.