Eesti keele allkeeled-kokkuvõte eksamiks
Selles
otsitakse keeleideaali, antakse keelesoovitusi selle poole liikumiseks ja fikseeritakse
keelenorminguid. Keelekorralduse 3 osa - üldkeele-, oskuskeele-, nimekorraldus. Keelehoole:
praktilised toimingud keelekasutuse parandamiseks, KK käskude või soovituste elluviimine
Varane keelekorraldus: esimesed normikeeled Eestis olid Tallinna ja Tartu keel. Vana kirjaviis:
Bengt Gottfired Forselius 1680. aastad, Johann Hornung Grammtica Esthonica 1693. 19. sajand:
akadeemiline õppekeel Tartu ülikoolis alates 1803 . 19. sajandi keskpaigaks Tartu keel peaaegu
kadus ning tuli Uus kirjaviis: Eduard Ahrens, Fr. R. Kreutzwaldi mõju, C. R. Jakobsoni
kooliõpikud jm. 1872 hakkas keelekorraldusega tihedalt tegelema Eesti Kirjameeste Selts, mida
vedas Jakob Hurt, kes oli keelekorralduse ideoloog ning kelle mõtted olid: toetumine keeleajaloole,
selgus ja erisus