Ringhäälingu ajalugu
kuuldemängude lavastaja kui ka lastetundide korraldaja. 1927. oli temalt kavas esimene deklamatsioon, lugemistund,
lastetund, 1928. esimene reportaaz ja kuuldemäng Eesti raadio ajaloos. Peale uute zanride toomise kandis hoolt ka
keelekasutuse eest. Tema lemmikzanriks olid lastesaated.
Muusika oli tollases raadios tugevaim külg, peale kergemuusika oli kavas ka klassika, ooperi ja
opertetiülekanded. Eesti Raadio fonoteegis oli 1940. aastaks 50 000 grammofoniplaati, nende hulgas teiste maade ja
rahvaste muusikat. Riigistamise aastal (1934) moodustas üle poole saatekavast muusikasaated, sama osakaal kuni 1940.
Sõnalisi 27% (nendest juhtiv roll päevauudistel ja loengutel), segasaateid 22% (peamiselt kirkikusaated, reklaam,
võimlemine). Ühed populaarsemad saated olid kuuldemängud. 1936. tekkis kooliraadio, tihe oli koostöö kirjanikega
(Vilde, Under, Alver)