Tiit Lauk humanitaar
muusikute seas täheldada ei saa. Põhiargumendiks paremasse/kuulsamasse orkestrisse
pääsemisel oli mängutase, mitte seisuslik või rahvuslik kuuluvus.
Küsimusele kaubastumise ja tööstustumise mõjust on eestimaise džässi algaastatel lihtne
vastata – 1920. aastail võis džässi elavas esituses kuulda vaid Tallinnas, siinmail oli siis
aga nii vähe raadioaparaate ja grammofone, et mingist arvestatavast mõjust massidele ei
saanud juttugi olla. Kuigi 1930. aastatel olukord mõnevõrra muutus ja meil oli saada üsna
suures valikus Eesti artistide poolt välismaa stuudiotes sisselauldud/mängitud plaate
(Eestil puudus oma heliplaaditööstus), ei ole nende hulgas ühtki džässiplaati. See fakt
viitabki kõige otsesemalt asjaolule, et džäss ei saavutanud meil popkultuuri staatust –
ärimehed ei näinud siin veel suurte kasumite võimalust.
annaabi.ee 
