Sissejuhatus üldkeeleteadusesse
b)Keskajal eristus kaks suunda hariduses:
trivium grammatika, loogika, retoorika (kuidas mõjutame kuulajat oma keelega)
quadrivium aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika
Keskajal oli kogu grammatika ladina keeles. Hakati erinevate keelte grammatikat kirjutama.
N. Itaalia keel.
c)18.sajandil öeldi välja, et kõik keeled said oma alguse ühest algkeelest, seda väitis
ajalooline keeleteadus. Tegeleti endiselt keelte võrdlemisega nii sõna kui ka grammitika
tasandil.
Wilhelm von Humboldt (1767-1835) rõhutas keele funktsionaalset olemust ning seotust
kultuuriga. Teda peetakse keeletüpoloogilise lähenemise rajajaks. Keele tüpoloogiline liigitus:
isoleeriv; aglutineeriv; flekteeriv; polüsünteetiline. Ta tegeles paljude eri keelte struktuuride
uurimisega ja tegi selle põhjal üldistavaid järeldusi.
Võrdlev-ajalooline keeleteadus (komparativistika) tekkis 18.sajandi lõpul. 19.sajand oli