Eesti keele ajalugu
Iseseisva uurimisvaldkonnana tõusis huvi keskmesse 1980.–1990. aastatel
2
Näiteks komitatiivi kujunemine: kansak > kāsak > kāsa? > kāsa > kâs > kas > -ka > -Ga
(vrd soome kansa ‘rahvas, selts’,kansak ‘seltsi (kuhu?)’
Grammatisatsioonimehhanismid:
1. desemantisatsioon
2. reanalüüs
3a. laiendus
3b. analoogia
4. dekategorisatsioon
Grammatisatsiooniprotsessi universaalsus: Suur osa grammatisatsiooniprotsesse toimuvad maailma keeltes
(olenemata nende sugulusest ja geograafilisest lähedusest) ühtmoodi. Grammatiseerumine kui ühesuunaline protsess
(areng suurema grammatilisuse suunas, aga mitte vastupidi).
Vorm: TÄISTÄHENDUSLIK ÜKSUS > GRAMMATILINE SÕNA > KLIITIK > MUUTEAFIKS > Ø
Üsna kiire ja jälgitav lüli muutusteahelas on täistähendusliku sõna muutumine abisõnaks, praegusaja eesti keeles