EESTI KEELE STRUKTUUR
ülipikk ff või ss. Sageli võib teise ja kolmanda välteliste sõnade pilt võib kattuda
seega tuleb hääldada, et vahet teha teisel ja kolmandal vältel. Näide: k[app]I (III),
seda l[ill]e (III), selle l[ill]e (II).
Kolmas välde ja selle ülesanne:
Kolmandas vältes hääldatakse erilise sõna rõhuga ja kolmandas vältes võib
esineda üksnes rõhulises pikas silbis. Kolmanda välte ülesanne keeles on edasi anda
grammatilisis tähendusi, sest pikki silpe on võimalik hääldada kahte moodi kas
tavalise rõhuga seega sõna on teises vältes või erilise rõhuga seega sõna (Näide: selle
kooli) on kolmandas vältes (Näide: seda kooli).
FONOTAKTIKA
. . . on keeleteadusharu, mis määrab ära need häälikujärjendid, mis keeles on
lubatud ja mis mitte. Ühes silbis peab olema kahtlemata täis- kui ka kaashäälikuid,
sest täishäälik annab silbile kõlavuse ja aitab tajuda kaashäälikuid
annaabi.ee 
