Vana-Rooma ajalugu ja kultuur
oskasid lugeda, kirjutada, arvutada. Esialgu olid algkoolid erakoolid, õpetajaks oli
kas mõni vabakslastu või mõni kodanik kõrvaltööna. Sisuks oli lugemise
kirjutamise õppimine ja arvutamise õppimine. Õpiti pähe pikki tekste, selline
õppimine oli tavaks ka kõrgemates haridusasutustes. Teine hariduse aste on
grammatika kool, sinna ei lähe mitte kõik roomlased, vaid need, kes tahavad
omandada rohkem haridust, õpetaja seal kannab nimetust grammatikus.
Põhiliselt koosneb grammatika koolide õpetus Kreeka ja ka Rooma kirjanduse
õppimisest. Kreeka kirjanduse ja ka keele teadmine kuulus haritud inimeste
omaduste hulka. Rooma kirjandus tekibki alles 3saj eKr ja esimene kirjanik kes on
teada oli kreeklane Livius Andronicus, tema tõlkis Odüsseia kreeka keelest
ladina keelde. Järgnevad näitekirjanikud kirjutavad küll ladinakeeles aga nende
näidendid on loodud kreeka kirjanduse eeskujul. Hilise vabariigi lõpupoole