Ülevaade eesti keele uurimisest
läänemeresoome keelte professor Julius Mägiste. Kirjakeele ajaloo uurimise alla käisid
vormistik, sõnavara, eri tekstide ja perioodide keel, murdejooned, laenud. Selle kõigega
tegelesid Saareste, Ariste ja Mägiste. Cederbergi tähtsaim publikatsioon on Albert Saarestega
ühiselt koostatud ,,Valik eesti kirjakeele vanemaid mälestisi 15241739". 1936. aastal ilmus
Mägiste ,,Eesti saama-futuuri algupärast ja tarvitamiskõlblikkusest". Üheks
grammatikauurijaks oli Lauri Kettunen, kes kirjutas ,,Lauseliikmed eesti keeles" aastal 1924.
Uurimiskeskusi.
Tartu Riiklik Ülikool.
Pärast sõda: Paul Ariste, J. V. Veski, Arnold Kask. (Enamik seniseid õppejõude pagenduses)
Arnold Kask ja Aino Valmet uurisid keeleajalugu, kirjakeeleajalugu, murdeid, kirjakeele
vormide väljakujunemist ja murdelist tausta. (nt. kaudne kõneviis) 1960ndatel uuriti ka
üldkeeleteadust, uusi suundi maailma keeleteaduses ja strukturalismi. Huno Rätsep pidas
1960