KT 3 kirjakeele ajalugu
ideaalset rahvuskeelt ruumilise kompositsiooni põhimõttel: ta soetas uuteid nii lünkade
täiteks kui ka halbade keelendite asemele või neile abiks.
14. J. Aavik sõnavara rikastajana, lk 107 + konsp - Aavik tõi kirjakeelde
arvukalt laensõnu (eeskätt soome keelest), murdesõnu ja uudistuletisi, tema kunstlikult
loodud uutest tüvisõnadest on eesti keele põhisõnavara hulka jõudnud umbes 30
(näiteks embama, evima, laip, mõrv, roim, laup, lünk, meenutama).
15. J. Aavik grammatikauuendajana, lk 108 - Aavik propageeris kirjakeele
forsseeritud arendamist ja keele ilu printsiipi ning sellega esindas ta keelekorralduse
radikaalsemat suunda. 1912–25 esitatud uuendusettepanekud sõnavara rikastamise,
morfoloogia (i-mitmus, i-superlatiiv jpm) ning süntaksi eestipärastamise kohta leidsid
rohkem poolehoidu kui tema hilisemad soovitused.
Kõigile kohustuslik:
16. Loe läbi tunnis antud infoleht, selgita välja, mis on Mati Hindi olulisemad
väited. Võta tekst kaasa („Mati Hint J
annaabi.ee 
