Käändeid liigitatakse omakorda nende funktsioonide järgi. Tüüpilised grammatilised käänded on nominatiiv, akusatiiv, genitiiv ja partitiiv. Neid kaasusi, millel on selge omatähendus, nim semantilisteks kääneteks (eesti keele sise-ja väliskohakäänded). Kuid ka semantilistel käänetel võib olla niisuguseid süntaktilisi eriülesandeid, mis nende konkreetse omatähendusega otseselt ei seostu. Käändevormide nimetused on euroopa grammatikatraditsiooni järgi tuletatud üldiselt ladina keelest ning neis sisaldub mingi viide kaasuse põhifunktsioonile. (nominatiiv nimetab referendi; genitiiv annab midagi teada kõnealuse referendi liigist või päritolust; partitiiv viitab terviku osale; akusatiiv annab teada tegevuse objekti) Verbide muutmiskategooriaist on keskseim tempus ehk aeg. Verbilisuse põhikriteeriumiks peetaksegi üldiselt muutumist ajavormides. Kõikides keeltes on
funktsioonide järkjärguline Jean-François Lyotard (192498) taandumine. 1979 ,,Postmodernne olukord" (La 3. Ladina ja vanakreeka keele pärand Condition Euroopas: postmoderne), 1988 3.1 Euroopa tähestiku, kirjakeelte ,,Postmodernsusest lastele" süsteemi ja (Le Postmoderne expliqué aux grammatikatraditsiooni alus; enfants, e.k 2014) 3.2 rahvusvahelise leksika ja ,,Suurte narratiivide (jutustuste)" terminoloogia alus; (grands récits) Mõju eesti sõnavarale; ehk metanarratiivide kadumine (nt 3.3 Euroopa nimevaramu alus ajaloo progress, teaduse kõiketeadmine, Ladina keele ja romaani keelte absoluutne nimetus vabadus) Latium maakond Tiberi
annaabi.ee 
