Keelesemiootika
20. saj domneeris keele olemuse kohta Saussure'i keelesüsteemi
autonoomsuse tees keelesüsteem ja keelekasutus on autonoomses lähenemises üksteisest lahutatud; keelesüsteemi
uuritakse lahus kõigist konteksutaalsetest nähtustest ja argikeele varieerumisest (kriitika: keelesüsteem kui abstraktne
idealisatsioon), lähenemist nimetatud autonoomseks keeleteaduseks. Oluline lingvistiline rakendusala on keel(te)
grammatikate kirjeldus, mis põhineb üldisel grammatikateoorial ja semantilisel teoorial. Teine sellega seotud oluline ala on
keeletüpoloogia ehk keelte struktuurijoonte võrdlemine ja sellele toetuv üldine liigitamine. Kui seda tüüpi uurimine
keskendub keele süsteemile kui rohkem või vähem autonoomsele struktuurile, siis on tegemist strukturaalse keeleteaduse
ehk strukturaallingvistikaga. Kõik pole autonoomsuse ideega nõus, juba kaua aega on keeleteaduses suundi, milles
annaabi.ee 
