Eesti varauusaeg
Eesti kirjakeelele panid aluse Rootsi aja luterlikud pastorid, sest luterluses nõuti, et
iga inimene peab oma emakeeles oskama jumalasõna lugeda.
17.-18. sajandil oli kasutusel nii põhjaeesti kui lõunaeesti
kirjakeelkirjaviisi üle vaieldi Piiblikonverentsidel, suur osa pastoreid
toetas saksapärast kirjaviisi.
Kirjasõna 17. sajandil Kirjasõna 18. sajandil
Põhiline osa grammatikareeglistikel 18. sajandi teisest poolest kasvas ilmalike
trükiste osatähtsuspopulaarsed
nõuanderaamatud ja rahvajutud, kõige
rohkem loeti rahvakalendreid
Töötati välja, kuidas jumalasõna ee 1739 ilmus kirikuõpetaja Anton Thor Helle
k edasi andakirjakeel arenes tõlgitud põhjaeestikeelne Piibel (täismahus