Rootsi aeg eestis
1 pidi leiduma inimene kes oskab võrdselt hästi nii saksa kui eesti
keelt. 2 kerkis küsumis kas tõlkida lõuna või põhja eesti murdesse. 3 inimene kes piiblit tõlkis pidi
looma ka uusi sõna mida sel ajal eesti keeles polnud.
Nende probleemide üle peeti piiblivaidlusi ehk Piiblikonverentse, kus osalesid peamiselt
kirikuõpetajad. Takistuseks oli ka kindla kirjaviisi puudumine sest kirikuõpetajad pooldasid
võõrtähtede kasutamist. Seoses sellega kerkis üles küsimus eesti keele grammatikakoostamisest.
Sellega sai hakkama tallinna toomkirikuõpetaja Heinrich Stall, kes 1637. aastal avaldas esimese
eesti grammatika. Seal olid ikka kasutusel võõrtähed. Ometi kasutati seda õpikut mitukümmend
aastat kuni lõpuks 1693. aastal andis Johan Harmeng uue eesti keele grammatika, kus selgitused
olid ladina keeles. See õpik oli kasutusel kuni 19. saj keskpaigani, kui eesti kirjameeste selts võttis
kasutusele uue kirjaviisi. Piibel aga jäigi Rootsi ajal eesti keelde tõlkimata
annaabi.ee 
