Mitmekeelne oskussuhtlus
aluseks olnud andmed ja/või teoreetilised seisukohad pole olnud „täies
ulatuses tegelikkusega kooskõlas” (Kaalep 2010: 109).
Muidugi leidub hulgaliselt sõnavara erinevusi, et sõnu kasutatakse
kuidagi teisiti kui normatiivsetes sõnastikes kirjas. Järgnevas on aga
mõned autentsed näited eesti keele selliste kihtide kohta, mida üldiselt
peetakse kiirelt muutuvast sõnavarast püsivamaks ja nende kohta
käivaid norminguid vähem vaieldavaks.
Grammatikakirjelduste järgi on ühesilbilised sõnad eesti keeles
kolmandas vältes. Mati Hint (1973: 90 jj) on aga osutanud, et leidub
ühesilbilisi sõnu, mis kõnes esinevad peamiselt kliitikutena teiste
sõnade ees ja ülipikk hääldus on võimalik ainult esiletõsturõhu korral
(vähemalt paar sellist leiab käesolevastki lausest).
Ükski keelekirjeldus ei vihja võimalusele, et ühe vokaali piisavalt
pikal hääldamisel saaks sellest mingi teine vokaal. Einar Meistri katse-
annaabi.ee 
