See etapp kujuneb umbes kolmandaks eluaastaks. Hiljem avastati, et lapsel kujunevad teadmised kahest erinevast gramaatikast juba algusest peale kuigi üks süsteem võib olla arenenum kui teine. Saigi kinnitust teadmine,e t esimsese etapis sisaldab lapse sõnavara sõnu mõlemast keelest. Ka kõnelema hakkavad lapsed samal ajal ning lalisema õigeaegselt normaalse arenguga lapse puhul. Teisel etapil umbes 2 aasta vanuselt hakkab tekkima kaks gramaatilist süsteemi nagu ükskeelsel lapsel hakkab tekkima gramaatiline süsteem. Veidi võib hilinded 2- 3 sõnaliste ütluste koostamine aga see ei ole levinud. Erinevus võib olla ka ehk ainult paar kuud. See mure, et ütlusi ei teki, ei tohiks olla kuni 2,5 aasta vanuseni. Kolmandas etapis eristuvad kaks keelesüsteemi ja 3 aastane kasutab neid juba mõlemaid hästi ning kujuneb välja dominantkeel. Sellest etapist mõjutavad keeled üksteist harvem.
Gramaatilisest keelest erineb ta selle poolest, et kirjavahemärgid asendatakse sõnadega, nt küsimärgi asemele pannakse va või ei kasutata üldse, nt loetelus koma puudumine. Suulisele keelekasutusele sarnaneb ta rohkem, sest kirjutatakse nii nagu räägitakse, nt ailaikit. Suhtlusportaalides kasutatakse väga palju lühendid, et teavet kiiremini edasi anda. Suhtlusportaalides kasutatav keel võib muuta tulevikus gramaatilist keelt ja õigeid eesti keelseid sõnu. Halvemal juhul need üldse ära kaotada. Kasutatud kirjandus: Artikkel kogumikust Kukk, Inga 2001. Kas elektrooniline õigekirjareform? Oma Keel 2, lk 2633 Kerge, Krista 2004. Veebikommentaariumi mitmetahuline maailm. R. Kasik (toim.), Tekstid ja taustad III. Lingvistiline tekstianalüüs. Tartu: Tartu ülikooli kirjastus, lk 5173 Salla, Sigrid 2002. Jututuba kui võrgusuhtlusvorm. R. Kasik (toim.), Tekstid ja taustad (I)
annaabi.ee 
