Kindlasti ka lapse isiksuse omadused, mida omakorda toetab keelekeskond ja sisendkõne, ehk see mis keeles räägitakse lapsega ja mis keelt kuuleb ta enda ümber. Ainult lapsega rääkimine ei tee last keeleoskajaks, lapsel peab olema võimalus ka ise rääkida. Sisendkõne puhul on tähtis kvaliteet mitte niivõrd kvantiteet. Lapsel, kellel on hea keeleomandamise oskus, ei ole niivõrd oluline gramaatika sisendkõne juures. Ta oskab ise kuulata keelt teistes olukordades ja leida gramaatiliselt õiged sõnad tulevikus ise. Nõrga keeleomandamise oskuse puhul on soovitav hoida keeli lahus aga see ei ole reegel. Kakskeelse lapsega rääkides andke lapsele aega. Lapsel on ajus mitu tasandit aktiveeritud ja tal läheb aega vastamisega.. Keelelist infot edastades tuleks jälgida kuidas seda tehakse – kas üks inimene ja üks keel või rääkida hästi lihtsalt valides sõnu nagu räägiks võõramaalastega. Kui sisendit vähendada võib keel kaduda,
armAs. Kuna suurem osa inimestest ei kasuta tühikut ja kirjutatakse sõnad kokku, siis eristatakse sõnad suurte algustähtedega, nt KasTuledMinugaV2ljaSööma. 2.5. Järeldus Suhtlusportaalides kasutava keel muutub veel arusaamatumaks. Inimesed muuutuvad laisemaks sellepärast, et neile on kõik lihtsaks ja kättesaadavaks tehtud interneti abiga. Suhtlusportaalides kirjutab inimene kõigest ja temale sobiva viisil, ega pea mõtlema eesti keele reeglitele, kuidas gramaatiliselt õigesti kirjutada. Selle tagajärjel võivad inimesed hakata kasutama ametlikes kirjades sama keelt, mida nad kasutavad suhtluportaalides. Lõpuks võib juhtuda, et gramatiliselt õige eesti keel võib kaduda ning noorte slängisõnadest võib saada päris suhtluskeel. 3.Kokkuvõte Võrgu suhtluses kasutatav keel erineb traditsioonilistest allkeelest ning varieerub ka ise sõltuvalt suhtlusvormist, kasutavast programmist, suhtlemise eesmärgist, suhtlejate taustast
annaabi.ee 
