Kakskeelne laps -I loengu kokkuvõte
Keelest arusaamise tagab kontekst ja oluline on semantika ehk tähenduse mõistmine. Sellisel
juhul ei ole niivõrd korrektsus tähtis, kui soov ja võimalus suhelda.
Oluline on kakskeelssuse puhul jälgida väga mitut asja. Esimesena tuleb rääkida
keeleoskusest. Näha, kas laps on osaliselt kakskeelne või on üks keel dominantne, milline on
tema hääldusoskus ehk foneetiline-fonoloogiline tasand; sõnavara tase ehk leksikaalne-
semantiline tasand; kui hästi ta tunneb gramaatikat või kui hästi ta oskab keelt kasutada, ehk
siis pragmaatiline tasand. Need tasandid võivad olla õppijatel väga erinevad ja sõltuvad tema
eeldustest. Kui on hea kuulmistaju, siis on see eelduseks häälduse kujunemiseks ja hea mälu
on eeldus sõnavara tekkimisele. Gramaatika eelduseks on üldistamisvõime, mis omakorda
toetub mõtlemisele. Kahe keele vahelist etappi nimetame vahekeeleks. Sellisel juhul ei ole
veel teine keel omandatud aga liigub selles suunas
annaabi.ee 
