Lõiketöödeldavus: Grafiitmalmil hea (grafiidi osakeste tõttu). Valgemalmil väga halb. Survetöödeldavus: Grafiitmalmi korral on väga halb (grafiidi osakeste tõttu). Valgemalmis tsementiidi sisalduse lähtudes tuleb et sulam ei ole survetöödeldav. (Tsementiit kõva ja habras) Valgemalm tekib kui sulam ei sisalda lisandeid või jahtumiskiirus on suur. Hallmalm tekib kui lisandina on palju Si või aeglasel jahtumisel. Si soodustab grafitiseerimist ja vedelvoolavust. Kodutöö NR.2 TEHNOMATERJALID (Terase termotöötlus) 1. Millise grupi terasega (C-sisaldus 0,3%) on tegemist (liigitus kasutusalast ja termotöötlusest lähtudes)? Milline on antud terase tüüpiline termotöötlus? Tegemist on lähtudes kasutusalast konstruktsiooniterasega ja termotöötlusest lähtudes parendatava terasega. Antud terase tüüpiline termotöötlus on: täiskarastamine ja kõrgnoolutamine. 2
6. Dendriitne likvatsioon terasvalandis on teraselise struktuuri ebaühtlus 7. Alaeutektoidse terase struktuur koosneb perliidist ja ferriidist 8. Üleeutektses malmis süsiniku sisaldus on 4,3% 9. Terase Eurotähistussüsteemi järgi kasutatakse terase margitähist, terase tunnusnumbrit 10. Hallmalmi struktuuri tunnuseks on liblegrafiit 11. Tempermalmi valmistatakse valgemalmi lõõmutamisega 12. Süsiniku grafitiseerimist malmides soodustavad räni, valandi aeglane jahutus 13. Valgemalmi aeglane jahutus A1 temperatuuri piirkonnas peale lõõmutamist soodustab grafiidi teket 14. Malmi valuomadused terasega võrreldes on parem 15. Terase lõõmutuse tunnuseks on aeglane jahutus 16. Noolutustemperatuur on allpool temperatuuri A1 17. Terase kõvadus karastamisel sõltub süsiniku sisaldusest 18. Terase karastusvööt on kõvaduse sõltuvus süsiniku sisaldusest 19
vahe on suur(sellest oleneb vedelvoolavus). 2,5%-lise süsinikusisaldusega sulami lõiketöödeldavus on halb sest, see sisaldab kõva tsementiiti ja survetöödeldavus on halb hapra ledeburiidi ja tsementiidi tõttu. Üldiselt on kõik malmid halvad lõike ja survetöödeldavad. Valgemalm tekib siis kui jahtumiskiirus on suur või kui sulam ei sisalda lisandeid. Hallmalm tekib aeglasel jahtumisel või kui lisandina on palju Si-d( soodustab grafitiseerimist ja vedelvoolavust) Tabel 1 variandi number tuleb vastavalt matrikli viimasele numbrile Variandi nr. Küsimused 3 ja 4 Küsimus 5 1 0,2 2,5 2 0,4 3,0 3 0,8 4,3 4 1,5 5,0
Süsinikkiud moodustuvad pigikiudude karboneerimisel üle 1000°C juures. Selleks, et nad säilitaksid oma kuju, peavad nad esmalt läbima stabiliseerimisprotsessi: 250-400°C juures oksüdeeritakse õhus; peale karboneerimist grafitiseeritakse 2500°C juures, kusjuures kõrgema temperatuuri puhul on ka saadava kiu struktuur grafiitsem. Kõrgsitked HT-tüüpi süsinikkiud vormitakse peale karboneerimist, samas kui kõrgelastsusmooduliga HM-tüüpi süsinikkiud vormitakse peale grafitiseerimist. Anisotroopne pigi on loomupäraselt sobivama molekulaarstruktuuriga kui isotroopne pigi ja ei vaja kiudude venitamist, mis on kallis protsess, grafitiseerimise ajal. Isotroopne pigi muutub anisotroopseks, kui seda kuumutada mõned tunnid 350-450°C juures. Anisotroopsus tekib tänu vedelkristalse mesofaasi esinemisele. Mesofaasiline pigi on ebaühtlane segu isotroopsest pigist ja mesofaasist. Kahe faasi suhtelised kogused saab umbkaudu kindlaks teha, eraldades sellest püridiini ja
annaabi.ee 
