Peale stabiliseerimist karboneeritakse pigi kiud kuumutades neid erinevates kuumustsoonides 700-2000°C juures. Selleks, et takistada oksüdeerumist lõplikes süsinikkiududes, kasutatakse inertset atmosfääri. Erineva kuumusastmega tsoonid on vajalikud selleks, et vältida ülemäärast struktuuri katkestust. Suurim kogus gaase, peamiselt CH ja H, eraldatakse temperatuuril alla 1000°C. Üle selle eraldatakse peamiselt hapnikku. Peale karboneerimist viiakse läbi grafitiseerimine, kuumutades kiude inertses atmosfääris 2500-3000°C juures. Kokkuvõte Erinevate sihtotstarvetega süsinikkiudude valmistamiseks kasutatakse erineva päritoluga pigiliike ja erinevaid valmistamismeetodeid. Igal neist on omad eelised ja puudused, kuid eelistatakse ikkagi protsesse, mis võimaldavad kiiremini soovitud tulemini jõuda. Selleks, et tootmine oleks kiirem ja tõhusam, on välja töötatud
aktiveerida gaasidega (õhuga, veeauruga, co2-ga), keemiliste reagentidega (halogeniidioone sisaldavate gaasidega. Moodustuvad lenduvad ühendid (nt SiC + Cl2 > C + SiCl4), saadud süsinik koosneb suurtest makroskoopilistest ja ka väiksematest osadest saadud materjalis on olemas erineva suurusega poorid ja sp2 süsinikud saadud süsinik on väga hea elektrijuhtivusega. Grafitiseerimine, grafitiseeritusastmed. Raman spektroskoopia infrapunases alas toimuva kiirguse neeldumise hajumise spektroskoopia wtf Ideaalsel grafeenil olemas ainult G piik (näitab sp2 süsinike olemasolu) ja 2D piik (näitab suuri grafiidseid alasid). Kui ka 1D piik näitab amorfsust, seega grafeenitaoline aine, mitte grafeen. Osaline pinna grafitiseeritus 14
annaabi.ee 
