Keemilised vooluallikad
esimese töötava liitiumioon aku tootmisega Sony poolt aastal 1991. Li-ioon akud erinevad
teistest akutüüpidest seetõttu, et nendes kasutatav elektrolüüt koosneb veevabast
orgaanilisest lahustist ja lahustunud liitiumi soolast. Seetõttu on selline süsteem
hermeetiliselt suletud , et vältida õhuniiskuse ja hapniku juurdepääsu. Veevaba elektrolüüdi
kasutamine lubab üksikelemendi tööpinge tõsta üle 4,0 V. Elektroodi materjalidena
kasutatakse negatiivsel poolel grafiitset süsinikku (C) ja positiivsel poolel mõnda sobivat
metallide oksiidi näiteks LiMn2O4, LiCoO4, jt. Liitiumaku laadimisel toimub metalloksiid
lahustumine elektroodil (+), liitiumi ioniseerumine Li+ iooniks ja grafiit elektroodil (-)
liitiumiioonide uuesti neutraliseerumine vabaks liitiumiks. Aku tühjenemisel leiab aset
pöördprotsess. Nende protsesside pöörduvaks toimumiseks (aku laitmatuks töötamiseks) on
oluline komponentmaterjalide kõrge puhtus ja hoolikalt kontrollitud tööreziimid