jälje. Tänu sellele omadusele valmistatakse grafiidist pliiatseid. Teemandi ja grafiidi kõvaduse suur erinevus seletub nende erineva kristallstruktuuriga. Grafiidi kristallis paiknevad kõik süsiniku aatomid korrapärase tasapinnalise kuusnurga tippudes. Kuusnurgad paiknevad kihtides, seejuures kihtidevaheline kaugus on suurem kui kuusnurgas süsiniku aatomite vahel. Süsi Süsi ei ole süsiniku kolmas allotroopne teisend. Selle osakesed on ülesse ehitatud grafiidikristallidest. Süsi on rasksulav. Sulanud süsi muutub jahtumisel grafiidiks. Orgaaniliste ainete söestamisel saadus süsi on poorse struktuuriga, sellest ülekuumenenud veeauru läbijuhtimisel saadakse suure adsorptsioonivõimega aktiivsüsi. Aktiivsütt rakendatakse meditsiinis toidumürgituste ja seedehäirete ravil, gaasimaskikurnades mürgiste gaaside neelamiseks, suhkru ja piiritusevabrikus lisandite kõrvaldamiseks siirupist ning toorpiiritusest. Tahmast valmistatakse trükivärve ja tinti
valmistamisel jm. Neutronite aeglustajana leiab ta rakendamist tuumareaktorites. Grafiidi püsivus temperatuuri tõusuga suureneb ja temperatuuril 1600*C on ta vastupidavam enamikust tulekindlatest materjalidest, seepärast valmistatakse temast kosmoserakettide düüse ja ninakoonuseid. Sütt nimetati varem süsiniku kolmandaks alletroopseks teisendiks. Süsi ja tahmaosakesed on üles ehitatud väga väikestest grafiidikristallidest. Sütt saadakse mitmesuguste orgaaniliste ainete söestamisel. Looduslikuks söeks on kivisüsi ja mitmesugused söeliigid (antratsiit jt.). Peaaegu puhas süsinik on koks ja tahm. Süsi on väga raskesti sulav (3500*C)- Sulanud süsi muutub jahtumisel grafiidiks. Orgaaniliste ainete söestamisel saadud süsi on poorse struktuuriga, sellest ülekuumenenud veeauru läbijuhtimisel saadakse suure adsorptsioonivõimega aktiivsüsi. Aktiivsütt rakendatakse meditsiinis toidumürgituste ja
annaabi.ee 
