Ajalugu Vana-Rooma
Väepealikel tekkis kiusatus
ise otsustada, peagi puhkesid väepealike vahel konfliktid ja sellest kasvasid välja kodusõjad ja
selle tagajärjel lagunes vabariiklik kord lõplikult, senat ei suutnud ena m asja hallata.
Kodusõjad ja vabariigi lõpp
Esi mses sajandi algusest puhkesid kodus õjad mitmete väejuhtide vahel, siis m o odustasid kol m
väepealiku liidu "triu mviraat". Ühe sur ma järel läksid kaks väpealiku tülli o mavahel (Graeus
Po mpeius, Gaius Julilus Caesar). L õpuks võitis Caesar, ta haaras enda kätte kõik tähtsamad
am etid ja saavutas riigis ainuv õi mu. Caesar oli väepealik , riigi me es ja kirjanik. Ta alistas Roo ma
või mu alla Gallia/ keldid. Kirjutas raamatu Gallia s õdadest. Ta oli ka esi m ene väpealik , kes
jõudis inglis maale. Ta ei suutnud siiski o ma v õi mu piisavalt kindlustada. Aastal 44 e.K.r
organiseeris senat Caesari vastu vanden õu ja tapeti (Ta ütles ,, ka sina Prutus)"