gradueerimistabelist. Termopaari kuumliite tegeliku temperatuuri leidmiseks määrasime külmliite temperatuuri parandi, mis sõltus siis külmliite temperatuurist. Parandi E leidsime külmliite vedeliktermomeetriga mõõdetud temperatuuri tk1 järgi termopaari gradueerimistabelist. Tegelikuks temperatuuriks lugesime kontrolltermopaariga mõõdetud temperatuuri t. Antud katsetulemused võimaldavad meil määrata gradueeritava termopaari mõõtmisvea. Kalibreeritava termopaari (grK) lubatav viga temperatuurivahemikus -50...+300°C on 0,16mV. Kalibreeritava termopaari absoluutse vea leidsime valemiga = t- t1. Ehk: Võrdlustermopaari gr S millivoltmeetri näit 0,705 külmliite 24°C juures. Külmliite temperatuuri alusel saame kõigepealt parandi, mis on 24°C juures 0,137. Selle abil leiame tegeliku termoelektromotoorjõu E= 0,705+0,135= 0,842 mV. Sellele termopingele vastab gradueerimistabeli järgi 126°C.
5 1,203 1,334 187,4 6,888 7,807 191,6 23 0,131 0,919 -4,2 -0,18 7,630 2 Graafikud Joonis 1 Joonis 2 Järeldus Katse tulemused näitavad,et gradueeritava termopaari mõõtemääramatus on liiga suur. Seega kalibreeritav termopaar pole kasutuskõlblik. 3
1) E MV = E 0 - E1 (1.2) Graafik 1.1 .E1= f1(t) Tegeliku EMJ sõltuvus temperatuurist t 3 Graafik 1.2. t1= f2(t) Temperatuuri t1 sõltuvus temperatuurist t Järeldus. Katse tulemused näitavad, et gradueeritava termopaari mõõtemääramatus on liiga suur. Seega kalibreeritav termopaar pole kasutuskõlblik. 4
Graafik 1.1 E1=f1(t) Tegeliku EMJ sõltuvus ajast t 2 Graafik 1.2 t1=f2(t) Temperatuuri t1 sõltuvus temperatuurist t Järeldus Katse tulemused näitavad, et gradueeritava termopaari mõõtemääramatus on liiga suur. Seega kalibreeritav termopaar pole kasutuskõlblik. 3 4