3 579,1 nm 58°10' 18°45' Neeldumisspektri uurimine Paigutasin sisendpilu ette spektraallambi asemele hõõglambi. Uurisin hõõglambi kiirguse spektrit.Tegemist on neeldumisspektriga. Lambi ja sisendpilu vahele asetasin ratsuri, millesse on kinnitatud õhuke värviline plaat. Plaat on valmistatud valgust neelavast ainest. Suunasin lambivalguse sisendpilule. Sisendpilu laiuse jätsin samaks, mis oli spektroskoobi gradueerimisel. Uurisin spektris tekkinud muutusi, mida põhjustas plaadi lisamine. Tegin kindlaks neeldumisribade paiknemise (tumedad alad pideva spektri taustal). 7 8. joonis. Plaadi valgustamise skeem. 1 hõõglamp, 2 plaat, 3 lääts, 4 monokromaatori sisendpilu. Määrasin goniomeetri skaalanäidud, mis vastavad uuritava aine neeldumisribade piiridele. Uuritava aine neeldumisspekter
elastsusjõududele ka välisjõud. Selles grupis on: sülofoon (gofreeritud silindriline membraan) Kas pehme või gofreeritud lamemembraan Membraankarp ja membraankarpides moodustatud membraanplokk. 11.Raskuskolbmanomeetrites tasakaalustatakse mõõdetava rõhk kalibreeritud massiga vihtide abil. Mõistetavalt sobib taoline mõõtmisviis vaid laboratoorsel mõõtmisel-eelkõigenteiste manomeetrite taatlemisel ja gradueerimisel. Rõhu mõõtmine kolbmanomeetriga põhineb tema hüdraulilise süsteemi tasakaaluvõrrandil p=gx(M1+M2)/F, p- mõõdetav rõhk, M1 ja M2 vihtide ja kolvi massid, F-kolvi efektiivne ristlõike pndala, gx-raskuskiirendus mõõtmispaigas. 12.Uniftseeritud telemeetrilised süsteemid. Seni on kasutusel mitmeid erineval põhimõttel töötavaid telemeetriliste süsteeme, mis välistab telemeetriliste süsteemide sõlmede piisavat unifitseerimist, sest
annaabi.ee 
