k=0,7, järelküttepindadega k=0,88... ristlõigu n pikkuse suhete piirväärtust 0,93. Brutokasutegur ei arvesta energiakulu enda Q=D1 (h´1 cp1 t´´1)= D2 (h´´2 cp2 t´2) Keskmine temp. limt/n=t/n=gradt[K/m]. Soojuse levikut iseloom. lang oleneb sellest, millise suunaga on tegemist. tarbeks. Netokasuteguri puhul tuleb brutokasutegurist Soojusvooluga ja tähist.Q[W]. Soojusvool on Eristatakse kahte suunda: Pärivoolusuund ja maha võtta elektriline- ja soojuslikomatarve. levisuunas risti olevat pinda ühes ajaühikus läbiv Vastuvoolusuund. Vältimaks soojusvaheti liigset 43
Temp.väljaks nim. temperatturi väärtusi kõigis vaadeldava keha või süsteemi punktides. Kui sealjuures temp muutub ka olenevalt ajast, siis nim. soojuse levikut mittestatsionaarseks, vastupidi, aga statsionaarseks(kui ei sõltu ajast, vaid ainult ruumi asukohast t=f(x,y,z)). Temp.gradiendiks mingis keha punktis A nim. selle punkti juures esineva temp. muutuse ja muutusele vastava isotermide vahelise ristlõigu n pikkuse suhete piirväärtust limt/n=t/n=gradt[K/m]. Soojuse levikut iseloom. Soojusvooluga ja tähist.Q[W]. Soojusvool on levisuunas risti olevat pinda ühes ajaühikus läbiv soojushulk Q. Soojusvoolu väärtust ühe pinnaühiku kohta nim. soojusvooks q[W/m2]. q=Q/A. Fourier’ seadus ja soojusjuhtivustegur. Soojusjuhtivuseks nim. nähtust, mille juures soojuse levik kehades toimub keha väikeste osakeste omavahelise vahetu kontakti teel. Fourier’ 1822.a. uuris soojusjuhtivust tahketes kehades ja tuli
39. Soojus juhtivus ( temperatuuri väli, gradient ja Fourier'i seadus ja soojusjuhtivustegur). Temperatuuri väärtusi mingi süsteemi või keha kõikides punktides nimetatakse selle süsteemi või keha temperatuuri väljaks. Temperatuuri gradiendiks mingis meelevaldse keha punktis A nimetatakse selle punkti A juures oleva temperatuuri muutuse t ja sellele muutusele vastavate isotermilist ristlõigu n pikkuse suhte piirväärtust. t lim n = gradt n 0 (K/m) gradient on maksimaalne ristisuunas (n-i suunas) kuna teepikkus on seal minimaalne.(joonis) Fourier´i seadus: Soojusvoog Q kehades on võrdeline temperatuuri gradiendiga. q = - gradt , (w/m2) võrdetegur (soojusjuhtivustegur) ( w / m K ) . Soojusjuhtivustegur on igasugust ainet või materjali (keha) iseloomustav suurus ja ta sõltub aine omadustest (struktuurist), aine olekust (agregaatolekust) ning temperatuurist.
Soojusvoog – soojushulk soojusvahetuspinna ühiku kohta (q, W/m2). q = Q/A Temp.väljaks nim. temperatturi väärtusi kõigis vaadeldava keha või süsteemi punktides. Kui sealjuures temp muutub ka olenevalt ajast, siis nim. soojuse levikut mittestatsionaarseks, vastupidi, aga statsionaarseks Temperatuuriväli on statsionaarne, kui t ≠ f(τ) t = f(x, y, z) 𝜕𝑡 Temperatuurigradient: gradt=∇t= 𝜕𝑛 𝜕𝑡 𝜕𝑡 𝜕𝑚 =cosβ𝜕𝑛 Põhiviisid: konvektiivne soojusülekanne, kiirgussoojusülekanne, statsionaarne soojusvoog läbi seina, Statsionaarne soojusvoog läbi mitmekihilise seina, Soojusläbikanne 36. Soojusjuhtivus. Fourier seadus. Statsionaarne soojusvoog läbi seina. Fourier seadus: soojusvoog kehades on võrdeline temp
annaabi.ee 
