Vabadussõja kindralid ja admiralid
J.
Pitka põhitööks sai aga EV sõjalaevastiku organiseerimine, mille esialgu väheste
laevadega ta võttis alates 23. detsembrist ette dessante Põhjarannikule punaväe tagala
desorganiseerimiseks.
Oma esimese Eesti Vabariigi sõjaväelise auastme sai J. Pitka 22. aprillil 1919,
saades kapteniks( vastab praegusele mereväekaptenile ). Viis kuud hiljem 21.
septembril, tõsteti ta aga juba aseadmirali auastmesse, mis hiljem muudeti
rahvusvahelisele graditsioonile vastavaks kontadmiraliks.
1919. aasta novembrikuus, kui Vabadussõja merevõitlused olid lõppenud,
haigestus J. Pitka raskelt. Ilmselt andis end tunda sõja jooksul kuhjunud ületöötamine
ja üleväsimus. Ta pani 28. novembril merejõudude juhataja ameti maha ja sõitis
Inglismaale end ravima. Vabadussõja teenete eest sai J. Pitka Vabadusristi I/1 ja Lohu
mõisa südame; koostöö eest Briti laevastikuga sai ta Püha Georgi ja Püha Michaeli