Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküs.-vastused 2011
Nivootoonikeeles (register tone language) vastandub piiratud arv nn registreid ehk ühtlase
nivooga toneeme.
Nt Nigeerias kõneldava kvaa keelerühma keelest (Igala), kus esineb kõrge, keskkõrge ja madal
toon.
Kui toonide esinemine sõltub sõnarõhust, silpide arvust või grammatilistest omadustest, siis on
tegemist tooniaktsendiga.
Keeli, kus esineb tooniaktsent, kutsutakse tooniaktsendikeelteks, nt
rootsi (akuutaktsent ja graavisaktsent),
norra (aktsent 1 ja aktsent 2),
serbohorvaadi (langev ja tõusev),
läti (püsiv, langev ja murtud)
leedu keel (langev ja tõusev)
toon on seotud rõhuliste silpidega
tooniaktsendi foneetiline realiseerumine erineb murdeti
51. Millised on kuulmissüsteemis osad, nende funktsioonid; milline on kõrva ehitus? Kõrva
ehitus ja ülesanded. Väliskõrv info püüdmine, sisekõrv laine muutmine